Miks elulise vastumänguga kriisiõppus on oluline – ja miks tavaline lauaõppus võib teha karuteene

#kriisiõppus, #toimepidevusõppus

Kriisi ajal ei kuku süsteemid läbi PowerPointi slaidil või paberil. Need kukuvad läbi päriselus – inimeste, aja, info ja surve all. Siit ka põhiküsimus: kas sinu organisatsioon harjutab kriisi paberil või päriselt?

Lauaõppus – mugav, kuid annab petliku turvatunde

Lauaõppus (tabletop) on lihtne, odav ja kiiresti korraldatav. Osalejad istuvad ümber laua, arutavad „mis siis kui“ stsenaariume ja lepivad kokku, kuidas teoreetiliselt käituda. Probleem? Kriis ei toimi teoreetiliselt.

Tartu Vallavalitsuse kriisilahendajad alternatiivses kriisistaabis

Lauaõppus eeldab, et:

- info on selge ja täielik;

- otsustajad on kohal ja kättesaadavad;

- side töötab või imiteeritakse kullersidet;

-kõik inimesed on alati 24/7 kättesaadavad;

- inimesed käituvad ratsionaalselt ja rahulikult.

Need eeldused murenevad päris kriisis esimestel minutitel . Ja just seetõttu võib lauaõppus anda valet kindlustunnet. See on karuteene, sest kriisi lahendavad inimesed õpivad valesid automatiseeritud tegevusi ja hoiakuid.

Elulise vastumänguga kriisiõppus – osa, kus tõde tuleb välja

Elulise vastumänguga kriisiõppus lisab ühe kriitilise komponendi: vastase ja kaose. Olukord areneb, halveneb ja hargneb.

Vastumäng:

- katkestab side;

- moonutab infot;

-tekitab stressi;

- tekitab vastuolusid;

- paneb surve alla nii juhid kui spetsialistid;

- sunnib tegema otsuseid ebapiisava info põhjal.

Just siin selgub, kas kriisijuhtimine toimib päriselt. Kui lisada juurde korralik mängujuht, kes ütleb, et lumetormis ei sõideta tee peal kiirusega 90km/h, vaid heal juhul 20, siis läheb juba pilt palju paremaks.

Inimfaktor – suurim risk ja suurim võit

Paber kannatab kõike. Inimene mitte. Elulise vastumänguga õppus toob esile stressireaktsioonid, otsustamatuse ja juhtimisprobleemid. Need õppetunnid tulevad kogemusest, mitte arutelust. Isegi tavalised helistamised, kui kõikidel osalejatel on telefonid kaasa võetud, ajab lõpuks närvi. Kahjuks kestavad lauaõppused väga lühikest aega ja korralikku nähvamist ja närvisolekut otseselt ei teki. Kujuta ette, et peab sellises kohas kriisi lahendama 12h või 24h järjest.

Millal lauaõppus siiski sobib?

Lauaõppus sobib algtaseme teadlikkuse tõstmiseks ja protsesside tutvustamiseks. Aga siia ei tohi pidama jääda. Võta korralik mängujuht, taga kasvõi helistamise, e-kirjade ja sotsiaalmeedia imitatsioonid ning su meeskond on juba palju rohkem ette valmistatud, kui lihtsalt teoreetiline kogum tegevusi.

Lauaõppuse teoreetilisele lahendusele peab alati järgnema plaanide ja tegevuskavade reaalne muutmine koos teoreetilise lahenduse reaalse ressursiga sidumise - kui teoorias hoiate lasteaeda avatuna 24h ööpäevas, siis plaanis peab see olema seotud reaalsete kokkulepetega õpetajate, kokkade ja muu olulise personaliga. Ja siis teete korraliku kriisiõppuse testimaks seda, mis kirja sai.

Kokkuvõte

Lauaõppus on harjutus mõtlemiseks. Elulise vastumänguga kriisiõppus on harjutus ellujäämiseks ja reaalseks testimiseks.

Meie korraldame alati kasvõi minimaalse vastumänguga kriisiõppusi, et osalejad saaks kasvõi natukene tunda stressi, ärevust, ajasurvet ja info puudulikkust.

Võta ühendust sven@mindupsystems.com või helista 56922215 ja korraldame sulle sellise kriisiõppuse, et korraldatud on.