Püsiva kriisiülesandega asutuse toimepidevus
Püsiva kriisiülesandega asutuse toimepidevus tähendab asutuse võimet säilitada oma kriisifunktsioonide ja teenuste toimimine ka pikaajalise, korduva või eskaleeruva kriisi ajal. Erinevalt elutähtsa teenuse toimepidevusest on fookus asutuse juhtimis-, koordineerimis- ja toetavatel teenustel, mis võimaldavad kriisi juhtida ka siis, kui tavapärased eeldused ei kehti.
Toimepidevus ei ole üks dokument, vaid juhtimissüsteem, mis tugineb teenusepõhisele mõjuanalüüsile (BIA), selgetele taastamise eesmärkidele ning testitud töökorraldusele.
Toimepidevus püsiva kriisiülesande kontekstis
Püsiva kriisiülesandega asutus täidab rolli, mis ei lõpe kriisi algusega, vaid muutub kriisi ajal keskseks. See tähendab, et asutus peab suutma:
-
teha juhtimisotsuseid ka ebakindla info korral,
-
koordineerida teisi asutusi ja teenuseosutajaid,
-
säilitada töövõime pikema aja vältel.
Toimepidevus loob raamistiku, kuidas see võimekus säilib ka ressursside, personali ja taristu häirete korral.
Meie toimepidevuse teenused püsiva kriisiülesandega asutustele
1. Püsiva kriisiülesandega asutuse kriisijuhtimise strateegia
Kriisijuhtimise strateegia määrab, kuidas asutus juhib kriisi pikema aja vältel ning kirjeldame valmidusastmed. See seob asutuse rolli, vastutuse ja otsustusõiguse ühtseks juhtimisraamistikuks.
Määratleme juhtimisloogika, mis toimib ka suure koormuse, infopuuduse ja personali vahetumise tingimustes.
2. Juhtimis- ja otsustusmudel kriisis
3. Lisame BIA põhise toimepidevuse analüüsi
4. Lisame toimepidevuse plaani osa ja seome kriisijuhtimisega
5. Lisame riski- ja kriisikommunikatsiooni plaani
6. Testime õppusega
7. Viime sisse parendused ja koolitame
Toimepidevuse analüüs
1. Teenusepõhine mõjuanalüüs (BIA)
Määratleme püsiva kriisiülesandega asutuse olulised teenused ja kriisifunktsioonid, mis peavad toimima ka pikaajalise kriisi ajal. Fookus ei ole organisatsioonil tervikuna, vaid konkreetsetel teenustel, mille katkemine mõjutab otseselt kriisi juhtimist ja ühiskonna toimetulekut.
2. Katkestuse mõju hindamine ajas
Iga olulise teenuse kohta hinnatakse katkestuse mõju ajas, lähtudes tüüpilistest BIA ajavahemikest (nt 2 h, 12 h, 24 h, 72 h ja pikem periood). Mõjuhindamine keskendub:
-
juhtimisvõime kaole,
-
kriisi eskaleerumisele,
-
mõjule elule, tervisele ja avalikule korrale.
3. Maksimaalselt talutav katkestus
Määrame iga teenuse puhul maksimaalselt talutava katkestuse, mille ületamisel muutub olukord vastuvõetamatuks ning asutus ei suuda oma kriisiülesannet täita.
4. Taastamise eesmärgid (RTO ja RPO)
Teenusepõhise BIA tulemusena määrame:
-
RTO – aeg, mille jooksul teenus tuleb taastada,
-
RPO – lubatav andmekadu või infolünk.
Need väärtused on sisend toimepidevuse strateegiatele ja plaanidele.
5. Teenuse kriitilised ressursid ja sõltuvused
Iga olulise teenuse kohta kaardistame:
-
võtmerollid ja asendatavuse,
-
IT- ja sidesüsteemid,
-
tööruumid ja töövahendid,
-
välised sõltuvused ja partnerid.
See loob reaalse pildi teenuse toimepidevusest, mitte teoreetilise struktuuri.
Püsiva kriisiülesandega asutuse toimepidevuse plaan kirjeldab BIA väljunditel põhinevaid konkreetseid tegevusi, mille abil teenus säilib või taastatakse häirete ja kriisi ajal.
1. Taastamisloogika ja prioriteedid
Kirjeldatakse, millises järjekorras ja millisel tasemel teenus taastatakse piiratud ressursside tingimustes.
2. Rollid, vastutus ja ressursid
Määratakse, kes vastutab teenuse taastamise eest ja milliseid ressursse selleks kasutatakse.
Selgitatakse, kuidas toimepidevuse tegevused seotakse kriisijuhtimise otsuste ja staabitööga.
3. Üleminek kriisijuhtimisele
Õppuste eesmärk ei ole „harjutada kõiki“, vaid testida juhtimisvõimet, otsustamist ja teenuste taastamist realistlikes tingimustes
1. Juhtimis- ja otsustusvõime testimine
Kontrollitakse, kas juhid ja kriisistaap suudavad teha õigeaegseid otsuseid ka ebakindla info ja ajasurve korral.
2. Toimepidevuse plaanide rakendatavus
Testitakse, kas toimepidevuse plaanides kirjeldatud tegevused on tegelikult elluviidavad ning kas rollid ja vastutus on selged.
Hinnatakse, kas juhtimine ja koordineerimine toimivad ka elektri, side, IT või muude elutähtsate teenuste katkestuse korral.
3. Sõltumatuse testimine elutähtsatest teenustest
Staabi struktuur peab toetama olukorrateadlikkust, otsustamist ja elluviimist ühtse juhtimisloogika alusel.
1. Staabi rollid ja vastutus
Toimepidevus eeldab rollide selgust ja asendatavust kogu kriisi vältel. Olulisel kohal on kriitilise juhtimisvõime säilimine.
2. Otsustamine ja olukorrateadlikkus
Kriisistaabi toimepidevus sõltub sellest, kui kiiresti ja usaldusväärselt jõuab info otsusteni.
Pika kriisi puhul on kriitilised töötempo, rütm ja inimeste vastupidavus.
3. Staabi töökorraldus pikaajalise kriisi ajal
Staabi ülesehitus peab olema testitud enne kriisi, mitte kriisi ajal.
4. Staabitöö testimine ja arendamine
5. Sõltumatus elutähtsatest teenustest
Toimepidev kriisistaap peab olema võimeline toimima ka olukorras, kus elutähtsad teenused on osaliselt või täielikult häiritud.
Standardid ja õiguslik raamistik
Toimepidevuse ülesehitus tugineb:
-
ISO 22301 – toimepidevuse juhtimissüsteem,
-
ISO 22317 – teenusepõhine mõjuanalüüs (BIA),
-
ISO 22320 – kriisijuhtimine ja staabitöö,
-
Eesti hädaolukorra seadusele ja püsiva kriisiülesandega asutuste rollidele;
-
riiklikele juhendmaterjalidele ja heale praktikale.